Korduma kippuvad küsimused

KKK

1. Mis on Raven OÜ? Kes on selle omanikud? Kuidas toimub ettevõtte igapäevane juhtimine ja töökorraldus?

Raven OÜ on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Seaduse mõistes vee-ettevõtja, kelle kohaliku omavalitsuse üksus on haldusotsuse ja -lepinguga määranud oma halduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutajaks (edaspidi ÜVK). Halduskohustuse üleandmisega on määratud Raven OÜ oma teeninduspiirkonnas ka elutähtsa teenuse osutajaks. Joogivee tootmine ja reovee kogumine ja puhastamine on elutähtis teenus. Alates 01.01.2023 on Raven OÜ vee-ettevõtja Raasiku ja Anija valdades, kuna kummagi omavalitsuse vee-ettevõtete kehad liideti üheks. Liitmise tulemusena tekkis piirkondlik vee-ettevõte, kes vastab klientide arvu ja teeninduspiirkondade suuruse tingimustega erinevatele uutele toetusmeetmete tingimustele. Seega on Raven OÜ omanikeks 50/50 Raasiku ja Anija vald. Liitumislepingus lepiti kokku, et ettevõttel on neljaliikmeline nõukogu, nõukogu liikmed valivad ja kinnitavad omanike määratud esindajad. Nõukogu ülesandeks on põhiliselt planeerida ettevõtte tegevust arengu- ja investeeringute kavade väljatöötamise ja kinnitamise läbi ning teostada juhatuse tegevuse üle järelevalvet. Ettevõtet juhib igapäevaselt üks kolmeks aastaks nõukogu poolt valitud juhatuse liige.

2. Kuidas kujuneb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind?

Vee-ettevõtete tegevus, sh ka Raven OÜ on rangelt riiklikult reglementeeritud ja kontrollitud. See tähendab, et vastavalt ÜVK seadusele peab Raven OÜ hinnakujunduse üle järelevalvet Konkurentsiamet ja hind saab olla ainult kulupõhine.

Teenuse hinna kujundamisel lähtutakse järgmistest aspektidest:

• põhjendatud tegevuskulude katmine
• keskkonnanõuete täitmine
• investeeringud olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks
• ÜVK arendamise kavade kohane investeeringute tegemine, mida ei tehta toetusrahade eest või mida ei kaeta liitumistasudega
• põhjendatud tulukus vee-ettevõtte investeeritud kapitalilt (2024a seisuga lubatud kuni 6,28%)

Seega Raven OÜ ise väga paju otsustada ei saa, mis hinnaga me oma teenust müüme. Piirhind on Konkurentsiameti poolt määratud ning selle hinnaga üldiselt teenust osutama ka peab. On võimalik ka piirhinnast madalama hinnaga teenust osutada, kuid sellisel juhul saab see toimuda ainult omaniku doteerimisel, vee-ettevõte ei ole sellisel juhul jätkusuutlik ega suuda olemasolevaid süsteeme efektiivselt töös hoida ega aina karmistuvaid kekskonnanõudeid täita. Teenuse hinna kooskõlastamine Konkurentsiametis peab toimuma siis, kui teenuse osutamiseks oluliste sisendhindade või näitajate suurus on muutunud. Viimati kooskõlastati hind 2023 aastal, kui Anija ja Raasiku valla vee-ettevõtete liitmisel kulubaasi struktuur oluliselt muutus. Järgmine kord peab Raven OÜ teenuse hinda kooskõlastama 2026 aastal, kui kõik täna käimasolevad ÜVK projektid valmis saavad ning ettevõtte põhivarade väärtus sellega olulisel määral muutub. Hinda mõjutavad ka igapäevased muutujad, nagu elektrihind ja mootorikütuste hind. Lisaks peab Raven OÜ vastavalt Konkurentsiseadusele alates 2022 aastast maksma Konkurentsiametile järelevalvetasu, see arvestatakse samuti hinnakujundamise metoodikasse sisse.

3. Kuidas arvestatakse tarbitud vee kogust?

Raven OÜ teeninduspiirkonnas arvutatakse tarbitud veekogus põhiliselt kaugloetavate ultraheli-veearvestide abil. Kasutuses on peamiselt Kampstrup arvestid, Raasiku vallas on kasutusel ka Hydrus veearvestid. Miks põhiliselt, Raven OÜ-l on endiselt veel mõned organiseerumata ühisomandis olevad kinnistud, kus klient teatab näidud ise ning Raven OÜ siis vastavalt arvestab välja kliendi tarbitud veekoguse. Vastavalt ÜVK seadusele võrdsustatakse tarbitud kanalisatsiooniteenuse kogus veeteenuse omaga, see tähendab, et kanaliseeritud reovett eraldi ei mõõdeta. Veearvestite näidud loetakse süsteemi piirkonnas ringi liikuvate saatjatega üks kord kuus, üldiselt kuu viimastel või järgmise kuu esimestel päevadel, olenevalt, kuidas nädalapäevad jooksevad. Kokku kogutud arvestite näitude põhjal arvestab UniCalc tarkvara välja tarbitud kogused ning koostab teenusarved. Aeg-ajalt juhtub apsakaid, kus arvesti saadab valed andmed või tarkvara otsustab mingisugused väärtused teisiti tõlgendada, kui tavaliselt. Juhtum juhtumihaaval sellised probleemid klientidega lahendatakse jooksvalt. Veearvestite nn „kehtivusaeg“ on 5 aastat, selle üle peetakse eraldi arvestust. Kui arvesti taatlusaeg saab läbi, vahetab Raven OÜ veearvesti värske vastu välja. Kui veearvesti loetud koguse osas tekib kliendil kahtlus, on kliendil õigus soovida ka veearvesti korduvtaatlust. Kui taatluse käigus tuleb välja arvesti rike, saab klient selle eest hüvitist, kui arvesti on aga korras, peab klient arvesti taatluse Raven OÜ-le hüvitama.

4. Kuidas toodetakse tarbevett ja millised nõuded sellele on, kuidas nõuete täitmist kontrollitakse?

Raven OÜ ühisveevärgi vesi pärineb kõik puurkaevudest. Kasutusel on 20 puurkaevu, millest pumbatakse välja tarbevett, lisaks on 5 nn „toorvee“ kaevu, mis ei ole kasutuses ning kus ei ole peal puhastusseadmeid. Puurkaevude kohal asuvad veejaamad, kus toimub välja pumbatava vee puhastamine ja töötlemine. Kõik puurkaevud on 60+ meetrit sügavad, aga on ka 200m sügavusi kaevusid. See tähendab, et puurkaevud on suhteliselt hästi kaitstud pinnaselähedase reostuse eest. Küll aga on vesi suhteliselt rauarikas, veejaamades on põhiliselt kasutusel liivafiltrid ja aeraatorid, millega eraldatakse suurem osa rauaühenditest joogiveest. Vee kvaliteedinõuded on kehtestatud Keskkonnaministri määrustega ning neid nõudeid tuleb täita. Nõuete täitmiseks on Raven OÜ-le kehtestatud joogivee kontrollikava, mis sätestab ära proovivõtmiste ajad ja asukohad. Enamasti on need avalikud asutused (koolid, lasteaiad). Eraldi veeproove võetakse ka klientide juurest, kui on kahtlus, et vesi ei vasta kvaliteedinõuetele. Kõige rohkem kahju joogivees teeb bakteriaalne reostus, millede sisaldus joogivees peab olema täpselt 0. Tavapärase opereerimise käigus bakteriaalset reostust ühisveevärki ei teki. Halbade asjaolude kokkulangemisel aga on selleks oht olemas, näited 2024a Aegviidu, kus ehitustööde käigus pääses pinnasevesi torustikku ja tulekahju kustutustööde käigus jõevesi. Sellisel juhul puhastatakse vett klooriga ja/või UV-lampidega ning võetakse järjest veeproove, kuni proovid on puhtad. Veeproove võtab enamjaolt Raven OÜ ise, selleks on tiimis olemas atesteeritud proovivõtja ja neid kontrollib Terviseameti labor.

5. Mis on kastmisvee soodustus ja kuidas seda arvestatakse? Miks see ei ole igal aastal ühesugune?

Kastmisvesi ja selle ühisveevärgist kasutamise soodustamine klientidele on kirgi kütnud juba aastaid. Enamus vee-ettevõtteid üle Eesti on sellise soodustuse juba lõpetanud. Põhjavee varusid tuleb kasutada säästlikult, kuna need on oma olemuselt piiratud loodusressurss. Samuti ei ole ühisveevärgist võetava vee kasutamine kastmiseks eriti säästlik teguviis keskkonnahoiu mõttes. Vee-ettevõtted peavad lähtuma veevarude kasutamisel Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud põhjavee kasutamise mahtudest. Neid ületada ei tohi. Põhjavee väljapumpamise mahud tuginevad teaduslikel uuringutel ja liigpumpamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveeks ohtu sattuda. ÜVK arendamisel ja joogivee pumpamisel arvestatakse eelkõige kohustust tagada kõigile tarbijatele nõuetekohane joogivesi. Raven OÜ on siiani võimaldanud klientidel kas siis eraldi veearvesti alusel (sellest järgmises punktis) või esitatud avalduste alusel kasutada joogivett kastmiseks soodustingimustel, ehk siis ilma kanalisatsiooniteenuse lisakomponendita. Alates 2024 aastast on kehtivaks soodustuse määraks kuni 10m³ vett ühes kalendrikuus, mille osas arvestatakse kanalisatsioonitarbimist eelneva kuue kuu keskmise tarbimise alusel. Avaldus tuleb esitada iga aastaselt selleks, et igal aastal võib kastmisvee erisoodustuse kord muutuda, võivad muutuda kogused ja/või periood, millal soodustust pakutakse. Seda hinnatakse puurkaevude koormusest lähtuvalt. Arvestades Raven OÜ aina laienevat teeninduspiirkonda ning Keskkonnaameti poolt määratud reoveekogumisalade laienemist, kuhu võimalusel ÜVK-võrgustikuga samuti laienetakse, muutub koormus Raveni puurkaevudele aina suuremaks. Peame meile peale pandud kohustustest ja säästva tarbimise põhimõttest lähtuvalt tulevikus hindama, kas kastmisvee erisoodustuse tegemine on üldse mõistlik. Tegu ei ole seadusliku kohustusega soodustust võimaldada.

6. Miks ei saa kinnistule panna mitut veearvestit?

Eelnevas punktis mainitud kastmisveearvestid käivad eelkõige siia alla. Vastus on väga lihtne, kehtiv ÜVK seadus sätestab, et tarbimiskohas mõõdetakse tarbimist ühe veearvesti ja veemõõdusõlme kaudu. Kui kliendil on veel vanast ajast Ravenist ostetud kastmisvee arvesti, siis sellest palun eraldi teada anda. Kehtiva taatlusajaga arvestid ostetakse tagasi.

7. Mis saab kokku kogutavast reoveest?

Kokku kogutav reovesi pumbatakse reoveepuhastitesse. Reoveepuhasteid on Raveni teeninduspiirkonnas kokku 9. Mõned suuremad ja mõned väiksemad. Reovesi puhastatakse üldiselt aeroobsete bakterite ja setitamise toimel ning juhitakse tagasi loodusesse. Nii nagu joogiveest ja puurkaevudest, võetakse ka reoveepuhastite väljunditest pidevalt reoveeproove, et need vastaksid keskkonnanõuetele ega reostaks loodust. Setitamise teel alles jääv reoveemuda pressitakse kuivaks ja kogutakse reoveepuhasti kompostimisväljakule, kus kõdunemist soodustavate lisandite lisamise teel (põhk, turvas, sügisesed puulehed, niidetud muru jne) saab reoveemudast kompostmuld ning eraldi keskkonnaloa alusel antakse see üle järgmisele jäätmevaldajale.

8. Kuidas toimib ravenou.ee koduleht?

Raveni kodulehel on ainult üks funktsioon. Olla informatiivne leht Raveni tegevuste jaoks. Nagu mainitud sai, kujuneb Raven OÜ teenuse hind kulupõhise arvutusega Konkurentsiameti poolt, IT-teenused ja kodulehe haldus on kuluread, mida ei saa ajada väga suureks, kuna need ei pruugi mahtuda Konkurentsiameti poolt lubatud kulude hulka. Seetõttu peavad seda üleval Raven OÜ enda töötajad oma oskuste ja võimaluste piires. Seetõttu võivad ka mõned failid või lingid olla veidi „peidus“ ja/või väikeste apsakatega. Kui lugejal on pakkuda mõnda veebilehe arenduse huvilist kohalikku inimest, oleme hea meelega nõus koostöö osas läbirääkimistesse astuma. Märksõnad „arusaadav“ ja „odav“.

9. Kuidas planeeritakse ja rahastatakse ÜVK-võrgustiku arendusi? Miks naabritel on liitumispunkt aga mul ei ole?

Liitumispunktide rajamine reoveekogumisalade piires toimub üldiselt kohaliku omavalitsuse kehtestatud ÜVK arendamise kavades ette nähtud programmi alusel. Olenevalt toetusmeetmete mahtudest liidetakse tihti programmid ka kokku, ehk tehakse mitu kavas ette nähtud etappi ühe korraga. Küll on aga enamus toetusmeetmete juures see aspekt, et liitumispunkte saab rajada reoveekogumisala piires kinnistutele, mis on elamumaad ja kus on elamud juba peal. Tühjadele maatükkidele üldiselt liitumispunkte ei rajata (kui seal muidugi ei ole peal näiteks detailplaneeringut vms), või rajatakse mitteabikõlbuliku kuluna kaasrahastaja omafinantseeringust. Kindlasti muudetake kohaliku omavalitsuse soovil ja Kliimaministeeriumi kinnitusel aeg-ajalt ka reoveekogumisalade piire, vastavalt asustustiheduse laienemisele ja varem tühjalt seisnud kinnistute väljaarendamisele. Kuid see ei tähenda, et sinna automaatselt meetmerahastustega või kohaliku omavalitsuse omafinantseeringutest liitumispunktid välja ehitatakse. Kui liitumispunktide väljaehitamine toob vee-ettevõtjale kaasa ebamõistlikud kulutused see lülitub omakorda ebaproportsionaalselt veeteenuse hinna komponenti, seda välja ei ehitata. Sellisel juhul lasub liitumispunktide väljaehitamise kohustus kinnistu omanikul. Kooskõlastatult vee-ettevõttega võib kinnistuomanik ise tegeleda kogu ehitusprotsessi haldamisega, või tegeleb sellega vee-ettevõte, kes hiljem võtab selle eest liitujalt liitumistasu. Liitumistasude küsimiseks on samuti olemas täiesti oma metoodika, mis on Konkurentsiameti poolt kinnitatud, seega mingit „isetegevust“ seal teha ei saa.

10. Kuidas on seotud ühisveevärgi võrgustik ja tuletõrjevee olemasolu elamupiirkonnas?

ÜVK võrgustiku arendamisel pööratakse alati tähelepanu ka tuletõrjevee olemasolu tagamisele. Kui süsteem võimaldab, rajatakse veetrassid selliselt, et neile saab paigaldada teatud vahemaade taha survestatud tuletõrjehüdrandid. Sellisel juhul peab süsteemi varustav veejaam olema varustatud puhvermahutitega ning kaheastmelise vee pumpamise süsteemiga. Kui veejaam seda ei võimalda, rajatakse trassidega ühendatud tuletõrjevee mahutid vajalikesse kohtadesse. Veetrassist täidetavate tuletõrjevee mahutite täituvust kontrollib ja täidab vee-ettevõte. Lisaks on olemas ka tuletõrje veevõtukohad ja eraldiseisvad mahutid (mis ei ole ühendatud veevärgiga), nende korrashoiu ja täituvuse eest vastutab üldiselt kohalik omavalitsus.

11. Kuidas toimida kinnistusiseste veeavariide puhul?

On juhtunud olukordi, kus veearvesti on talvisel perioodil lõhki külmunud, kuna kinnistusisene veemõõdu sõlm ei ole piisavalt soojustatud. Või juhtub niisama mõni veevärgi sõlm majas järgi andma. Kindlasti esimese asjana avarii avastamisel sulgeda hoone peakraan, kui see ei ole võimalik, võtta ühendust Raven OÜ-ga, et veeühendus sulgeda kinnistu peakraanist maa seest.

12. Mis on teenuse planeeritud katkestus ja avariiline katkestus, kuidas teavitatakse? Mis saab siis, kui on pikem elektrikatkestus?

Aeg-ajalt juhtub veeavariisid ka veevärgi trassides (toru kaevatakse läbi, ootamatu elektrikatkestus, tehniliste komponentide riknemine jms). Lisaks vajavad veejaamad, puhastid jms tehnilised sõlmed perioodilist hooldust. Või vajab näiteks elektriliinide hooldaja elektrikatkestust veejaamas. Kõige värskem teenuse katkestuste info on üleval ravenou.ee esilehel. Kui vähegi võimalik, saadetakse info klientidele ka e-maili ja/või SMS-ide teel. Kuna aga kliendiandmed Raveni süsteemis ei pruugi alati kõige ajakohasemad olla, võib juhtuda, et teavitus ei jõua klientideni. Infot katkestuste kohta saab ka üldtelefonilt. Üldtelefonile helistades, kui katkestuse info ei ole jõudnud e-maili või SMS-i teel, palun lasta kontrollida kontaktandmed Raveni infosüsteemis üle, et edaspidi info jõuaks kohale õigeaegselt. Suurimaks probleemiks on üldiselt elektrivõrgu rikked või pikemad elektrikatkestused. Selleks on Raven enamus oma veejaamasid varustanud statsionaarsete generaatoritega, et veevarustus ei katkeks. Lisaks on olemas mõned mobiilsed elektrigeneraatorid, millega panna tööle need veejaamad, kuhu ei ole veel jõutud statsionaarset generaatorit paigaldada. Statsionaarseid generaatoreid ei ole veel Peningi, Härma ja Kulli küla veejaamades. Küll aga on neisse rajatud mobiilsete generaatorite ühendamise võimekus.

ISIKUANDMETE KAITSE

Alates 25.05.2018 kohaldatakse isikuandmetele  Euroopa Liidu isikuandmete kaitse, üldmäärust 2016/679 . Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastamata füüsilise isiku kohta. 

Veevärgi- ja kanalisatsioonitarbimise teenuse lepingu sõlmimise isikukoodid, telefoninumbrid, posti- ja e-posti aadressid, teabeteenuste tarbimisvõimalused ja muud teenusetarbed kuuluvad isikuandmete kaitsesse.